Ikka-tt-nn iga ameḍlal g yimγewwγen n tezlit nna γef isawel Katib Yasin.
Ilula Lwennas MEΣTUB g teγremt n Tewrirt Musa g Ayt Dwala g Tmurt n Yigawawen.
Seg temẓit-nnes ayed iga amγewweγ, iffeγ aγerbaz iggumma ad ittwagred acku ira ad iqqim d memmis n tlelli, ur ittili ddaw uzaglu nna g tettarem tsudest-a ad t-tger.
Issker iẓemmuẓẓal-nnes imezwura g ulemmud n uẓawan ddaw isekwla n teγremt-nnes d wafella n iqecmiren yuggan ameḍγus. Imkinna ittwasen umata g yimeẓẓawanen imaziγen, issker Lwennas asagu-nnes s yifassen-nnes: issker adinan-nnes g yiwen walbennas iwran. Ar isrus timsirin n uẓawan ittelmad g umeẓẓuγ, ur γures kra n walug γas tawengimt. Ur lint tmawtin n uẓawan γures kra n yismawen, maca da tent-ittakez s yimmergigen-nnsent d tdusiwin-nnsent imsebḍan.
Issaweḍ-nn Lwennas iman-nnes, s ugerḍ-nnes iẓlin, ad issiwey yan wanaw ittwassnen is iga uγrim d wandalus.
Ur igi ufran n ubrid-a win yiniwen maca ittuga s tayri n uḍeffur d usenγur n yitsen imariren igawawen nn-isgulan aceɛbi tizza ajgulnin zund lḥaj Lɛenqa, Ccix Lḥesnawi, Yusef Abjawi...atg.
Ittwassen yinaw adyazan d win ku ass s tebγest d tafrara; ayennaγ as t-ruran yilmeẓyen imaziγen d azamul-nnsen. Meqqar da xellunt tezlatin-nnes leγtent i uswaḍ.
S uya n twuri d ustay as idwel Lwennas d ummiy d uzamul n uzbu d tuhhugra. Ittunefk-as warraz n twengimt g useggwas n 1994 γef wussisem akw iga.
Lounès MATOUB
Il était le pur maquisard d la chanson dont a parlé feu Kateb Yacine.
Lounès MATOUB est né au village Taourirt Moussan, Aït Douala en Kabylie.
Rebelle depuis son enfance, il a abandonné l’école pour vivre libre et échapper au dressage que tentait de lui faire cette institution.
Il a fait ses premiers pas d’apprentissage de musique sous les arbres de son village et sur les roches dominant la vallée. Comme la majorité des musiciens amazighs, Lounès a fabriqué lui-même son instrument avec un bidon vide. L’oreille était son seul cahier de partitions. Les notes de musiques n’avaient de noms pour lui mais elles se faisaient reconnaître par leurs vibrations et leurs diverses forces sonores. Avec des cordes vocales extraordinaires, Matoub a osé conquérir un style plutôt citadin et andalou appelé le chaabi. Ce choix n’a pas été par hasard, mais c’était en hommage à d’autres chanteurs kabyles qui ont excellé dans le chaabi comme El haj EL ANKA, Cheikh EL HASNAOUI, Youssef ABJAWI…etc
Son discours poétique et quotidien est connu par l’audace et la clarté. Ce qui l’a rendu célèbre auprès des jeunes amazighs. Même si ses chansons fascinent, elles demeurent inimitables. Ainsi, Matoub est devenu une légende et un symbole de résistance et de noblesse.
Il a reçu en reconnaissance de ses efforts, le Prix de la Mémoire en 1994.
Kra n yiḍrisen n Meɛtub.
Taγuri γudan!
Voici quelques textes de Matoub.
Bonne lecture !
ALLAHWAKBAR!
Asmi d-testeqsa lehna nerr-tt si lḥaṛa
Nenna-yas aqel-aγ labas!
Neṛwa lxiṛ d lbaraka, ur γ-ixuṣ wara
Ad ikkes ay nettu yiw wass;
Tezzit wallen γ lqebla
Am akken i s-inna ad iwet ubeḥri n tissas
Allahwakbaṛ allah!
Taɛṛabt d awal n ṛebbi, dges tamusni
Mači am tigad nniḍen
Fell-as ma tewḍeḍ s ifri xas grireb γli
D Muḥemd a k-id-iselken;
Ḥader ad ak-d-ildi yiẓri qqar kan : "Sidi"
I widan k-izuzunan!
Allahwakbaṛ allah!
Ḥader ad takwiḍ si tnafa!
Aqel-ik di lxelwa, asebsi n lkif d arfiq-ik
Ttmuqul kan lqebla d Lkeɛba crifa!
D nitni i d tafat-ik.
Akket aqerru-k di lqaɛa ur semḥas ara
Sel kan i sidi ccix-ik!
Allahwakbaṛ allah!
Tizlit n MEΣTUB Lwennas (1983)
LΣEMR-IW
Xas iǧa ljehd iγallen-iw
Mazal ṣṣut-iw ad ibbeɛzeq,
A' s-d-slen.
Nnan iqqers-d udrar,
Kečin ur teḥḍireḍ ara;
Bnadem i bnadem iqqar
D amenzu n Yennayer ass-a!
Teǧujeg tmurt amm lefnar,
Di Tizi terṣa rreḥba,
Di Bgayet itterḍeq uɛbaṛ,
Rẓan azaglu n tlufa.
A lɛemr-iw! A lɛemr-iw!
D idurar ay d lɛemr-iw.
Annaγ mennaγ w' iḥeḍren
Xerṣum ad ẓẓgeγ awal,
Lemḥayen nn' i d-i-yuγen
Uγalent-iyi d raṣelmal,
Imi Leqbayel dduklen,
Yir leɛyub a ten-sefḍen
Ulayγer tuγzi n wawal.
Tamaziγt d lsas-nnsen,
D aẓar n tudert-nnsen,
D lweqt ad ferzen lecγwal.
Xas ičeḥ wul-iw meɛḍur
Gar-awen im' ur ḥḍireγ ara,
Aṭas i iɛebba ičuṛ
Ẓẓay, ur izmir ara,
Ibγ' ad as-d-slen leɛṛuṛ,
Widen a ičen ahicuṛ
M' akka tizdag nneɛma,
Win s-innan awḥid meḥqur
Ad yas ad izegged lehḍur
M' akk' a-γ-d-iberz ṣṣeḥḥa.
Yir lehḍur seffḍen ddnub,
I d-nnan imezwura,
Ulayγer teṭṭfeḍ addud
I wayen ur nesɛi lmeɛna,
Ad yuγal ad iḥlu ufud,
Ad tsellem i ugrud
Ad ittγenni f timmuzγa:
Ayen i γ-d-iǧa Dda Lmulud
Iban-d amm rrɛud,
Wiss ma tḥusseḍ a lfahem i tmeqwa!?
Tizlit n MEΣTUB Lwennas
TILELLI
Tuaγleḍ-iyi d am yiṭij
Fell-i ittfeǧiǧ, tegnaw m' a tt-iǧ usigna
Isem-im γuri ur iffir irkeb-iyi lḥir
M' akem-id-ddreγ deg isefra.
Tuγaleḍ-iyi d am udfel deg yiḍ m' ar idel
Iberdan di mkul tama.
Fell-am i xlant leḥwari mmuten irkwelli,
Ilaq ad tnaḍiḍ tura.
Tuγaleḍ-iyi d am dheb ul mi kem-iqelleb
S yissem ar a yaf lehna.
Tifeḍ aggur tziri, a netteddu ḥafi;
Tseɛerqeḍ-aγ lǧerra.
Tuγaleḍ-iyi d am ddkir ijebd-iyi lḥir,
tettekkseḍ i umeḥbus lefqa,
tleḥḥuḍ γef kul tamurt tettakeḍ-as lqut
I ugujil ur nesɛ' ara.
Tuγaleḍ-iyi d targit, walaγ ddunit
D wayen fi nettnaγ tura.
W’ immuten wayeḍ ad ikker,
Tafat ad teḍher,
I ṭlam a tekkes nnuba!
Tuγaleḍ-iyi d abruri ikkaten fell-i
Am terṣast g uglim terṣa;
Tuγaleḍ-iyi d am aḍu ar a iγumman agu,
Tafukt ad tḍil γ lḥaṛa.
Isem-im, isem-im ass-a a t-id-nini,
Yides a nili a nḥareb γef tirrugza;
A neḍleb a γ-trefqeḍ, yid-neγ a tḥeḍreḍ,
Azul yissem a Tilelli!
Tizlit n MEΣTUB Lwennas
DI LḤIF I D-ITTBAN URGAZ.
Di lḥif i d-ittban urgaz,
D w'iṣebbren i laẓ,
Di ddiq i d-ittban kulci.
Ne ggwra-d, dima, nettmeγẓaẓ,
Neklal aɛekkwaz,
Necba lmal daxel lkuri.
Mazal a nettemberraz,
Af teqreɛt n lgaz
Amm akken acemm'ur iḍri.
Ǧan-t-id imezwura:
Tissirt ma taγed leryac
Ula ayd as-d-igen iγuraf.
Aṭas i γ-d-irna ccuq,
Ǧan-aγ deg unezgum,
Nettḥiri m'ad yali wass,
Mazal ssawalen i lqum,
Ad tcen ciṭum
I sen-cekkeṛn limaṣ.
Tigwdi, γursen mi tlul
Degsen nettmuqqul,
Tuγ-iten akw lalla ddewla.
Ccmayt ikkaten aγyul
S lebγ' uγeggul,
Ddarayen tabarda.
Bxir u' d-igwri,
W' isɛan tamusni,
Wala w' iγran di tmenqas.
Aqel-aγ degsen nettwali
Si tiz' ar tizi,
Ad semṛen di tullas.
Dayen, ires uḍella,
Ur d-igwra wara,
Ur d-iqqim wayen ad iniγ.
Ay aḍu n lemḥibba
Suḍ-d tura!
Ad cnuγ f ayen i bγiγ.
Tizlit n MEΣTUB Lwennas.
CCIX N TADDART-NNEΓ
Aqel-i dduriγ leɛnaya-k a ccix taddart-nneγ!
Ur ttagwad f tferka-k ttkel fell-i ak-tt-ferseγ!
Ur d-ttadem selfa-k
S lbaraka-k beṛka-yi ad setqenɛeγ ur ifuṛ
Dayen ifuṛ dayen iṛdem seksu g yirden
A t-id-afen igujilen dayen ifuṛ
A ur ifuṛ a ur iseqqi seksu lɛali
Deg uxxam umeṛkanti ur ifuṛ.
Di tliwa ad gganniγ aman ur k-ttxaṣan ara,
Si lǧiha-k dacu i rǧiγ ad i-tekkṣeḍ tuccerka,
Ufiγ ar tira i turiḍ a ttwaliḍ
Aqel-i čureγ-ak-d aḍellaɛ ur ifuṛ.
Dayen ifuṛ dayen iṛdem seksu g yirden
A t-id-afen igujilen dayen ifuṛ.
A ur ifuṛ a ur iseqqi seksu lɛali
Deg uxxam umeṛkanti ur ifuṛ.
Att-an ad taweḍ ccetwa,
Xas henni kkes axemmem!
A neffeγ-ak γef tzeḍwa,
Taddart ak ad ak-d-tezdem.
D ddeɛwa lxiṛ i nebγa ak d lbaṛaka
Akken aγ-d-yaf ḥertaban ur ifur.̣
Dayen ifuṛ dayen iṛdem seksu g yirden
A t-id-afen igujilen dayen ifuṛ.
A ur ifuṛ a ur iseqqi seksu lɛali
Deg uxxam umeṛkanti ur ifuṛ.
Win ibγan ad iẓur nnbi
Ad izwir seg at uxxam;
Ssebba s way terwi ula i wen-d-nniγ tezṛam
Nessengar Bni wiwi yiwen ur d-igri
Uγalen-aγ d Bni naɛam ur ifuṛ.
Tizlit n MEΣTUB Lwennas
| Next > |
|---|





Ihi ad ner achu igh ruhen s isurdiyen...
azul darviviss dhssah nek dheghmass n...
Azul, bghigh ad inigh i mas Merich ta...